BASSEINID JA LUIGETIIK

Nõmme Spordikeskuse ajalugu

1925. aastal, peale Nõmme kandmist kuurortide nimekirja, hakati tõsisemalt mõtlema ka supelbasseinide rajamisele. Nõmme ettevõtja Johan Must pakkus välja oma kava – ehitada supelasutus Mustamäe nõlva alla, kasutades looduslikke allikaid. Ta ostis vajalikud maad ning võis hakata plaanitut ellu viima. Töid alustati 1935. aastal ning esimene etapp – üks 50-meetrine bassein ja kohvikuhoone – valmisid juba järgmisel aastal. 16. augustil 1936 toimus pidulik avamine üle 4000 inimese osavõtul.

Aastatel 1937-1938 valmisid teine bassein, riietusruumid, 10-meetrine hüppetorn ning luigetiik. Vaatamata sellele, et puudusid kogemused taoliste rajatiste projekteerimiseks, paistab tolleaegne Mustamäe Supelasutus silma teravmeelsete tehniliste lahendustega. Vajaliku temperatuuri saamiseks läbis Rõõmuallika vesi neli eelsoojendusbasseini, kusjuures vee pehmendamiseks ja hapnikusisalduse tõstmiseks oli rajatud kunstlikud kosed (kokku langes vesi kuuel korral). Puhtuse tagamiseks tõsteti veepind igal õhtul 10 cm võrra, hommikul juhiti aga liigne vesi koos peale kerkinud sodiga ära. Täielik veevarustus toimus 40-45 tunni jooksul.

Basseinid leidsid kohe aktiivset kasutamist. Siin viidi läbi nii Eesti meistrivõistlusi kui ka rahvusvahelisi jõuproove ujumises. Mitmed meistritiitlid viis Nõmmelt tulevane laulja Georg Ots, kes 1939. aastal püstitas supelasutuses Eesti rekordi 800 meetri ujumises. Muutmaks asutust aastaringseks, avati talvel liuväli, harrastada sai ka talisuplust.